Ajalooline ajakiri 2015, 3 (153). Teemanumber: Balti–Põhjamaade regionalism (Special issue: Baltic–Nordic regionalism)
5,00 €
MüügitingimusedPõhjamaad – Skandinaaviamaad ja Soome – omandasid regioonina lisaks geograafilisele tähendusele 20. sajandil ka poliitilise ja ajaloolise entiteedi, seda justkui asjana iseeneses, mida on sageli tajutud kui midagi loomupärast. Ometi pole Põhjala ulatus ning põhjamaisuse kontseptsioon mitte alati olnud endastmõistetavad. Käesoleva ingliskeelse teemanumbri „Balti-Põhjamaade regionalism“ neli uurimust avavad Põhjala ning põhjamaisuse mitmetahulise tähenduse ja pakuvad uusi tõlgendusvõimalusi läbi selle piiride, valikute ja tupikteede ajaloolise ümbermõtestamise, projitseerides Põhjamaadega seonduvaid alternatiivseid geopoliitilisi visioone ning püüdes selle tähendusvälja senisest laiemaks venitada. Allikmaterjalid selleks pole pärit mitte ainult poliitilisest või diplomaatilisest ajaloost, vaid ka kirjanduse, kultuuri ning teadusajaloo vallast. Carl Marklund analüüsib 20. sajandi alguses Rootsis tekkinud “regioonitöö” lähtealuseid, eesmärke ja pärandit lähtuvalt Rootsi konservatiivi ja sotsiaalteadlase Rudolf Kjelléni seisukohtadest, mille järgi tulnuks tugevdada Rootsi senist kultuurilist ja poliitilist mõjuvõimu Läänemereruumis ja eriti Venemaal ning anda ühtlasi Rootsile uus ja proaktiivsem positsioon maailmaturul. Mart Kuldkepi artikkel uurib I maailmasõja aegseid katseid rajada alus uuele sõjajärgsele Läänemereregioonile, mille juhtivaks poliitiliseks võimuks oleks pidanud saama Saksa-sõbralik Rootsi. Ainur Elmgreni uurimus keskendub oktoobrirevolutsioonile järgnenud aastakümnel Rootsis, Soomes ja Nõukogude Karjalas eksiilis viibinud Soome revolutsiooniliste poliitikute kommunistliku maailmarevolutsiooni ideel baseeruvale “Nõukogude Skandinaavia” loomise plaanidele. Marta Grzechnik tutvustab pärast I maailmasõda Poola akadeemilistes ringkondades suurenenud huvi merega seotud küsimuste vastu ning uue Poola merelise identideedi ülesehitamise püüdlusi, keskendudes 1925. aastal loodud Balti Instituudi tegevusele selles valdkonnas.