Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)

Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides.

Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi arhiivimaterjalidele. Autor jutustab kaasakiskuvalt ja inimnäoliste näidete varal, kuidas selles arhiivis on peidus sündmuste ja protsesside poliitilised tagamaad, varjatud eesmärgid ja salapoliitikad, propagandistlikud suured ja väikesed projektid ning veel tohutu hulk sellist teavet, mida keskvõim pidas vajalikuks koguda.

Raamat on mõeldud nii professionaalsetele ajaloouurijatele ja tudengitele kui ka kõikidele teistele, kes tunnevad huvi aja- ja kultuuriloo vastu.

Raamatu tähendus on laiem kui vaid teatud hulga arhiiviallikate tutvustamine. See võiks saada osaks ajaloolase haridusest, laiendada kultuuripilti ning avada kultuurilembeliste lugejate laiemale ringile meie kirjaliku mälu tagamaid, mitmekesistada ajaloolist teabekeskkonda ja kasvatada allikakriitilist austust fakti suhtes.

JÄRELKAJA:

Raimu Hanson, “Trükist tuli Aadu Musta viimane tema eluajal lõpuni kirjutatud raamat.” – Tartu Postimees, 12. jaanuar 2024

“Rahvusarhiivis esitleti ajaloolase Aadu Musta viimast raamatut.” – ERR, 25. jaanuar 2024

Riho Paramonov, “Aadu Must kui Eesti ajaloo Conan Doyle.” – Sirp, 20. september 2024

Lea Leppik, “Tõhus ja mahukas ülevaade Estica‘st Vene impeeriumi keskarhiivis.” – Tuna 3, 2024, lk 134–136: “Igal juhul on see arhiivinduse professori väärikas ja kaalukas testament järgmistele uurimispõlvkondadele.”