Heinrich Stahli tekstide sõnastik

Kas teate, mida tähendavad sõnad meevikene, saajeldama, keelekoer või lendvamees? Või kumb sidesõna oli 17. sajandi esimese poole kirjakeeles sagedasem, kas ja või ning? Sellest sõnastikust saate teada seda ning palju muud põnevat ja minevikku varjatut. Sõnastik on mõeldud kasutamiseks kõigile keele- ja kultuurihuvilistele, keda köidab eesti kirjakeele kujunemislugu ja sõnade elukäik.

„Heinrich Stahli tekstide sõnastik“ võimaldab põhjalikku sissevaadet 17. sajandi esimese poole eesti kirjakeelde. Heinrich Stahli (u 1600 – 1657) peetakse põhjaeesti kirjakeele alusepanijaks, tema kujundatud on saksamõjuline eesti keele kirjutamise tava. Siinne sõnastik sisaldab Stahli kahe mõjuka peateose, „Käsi- ja koduraamat“ (1632–1638) ja „Ilmikute peegel“ (1641–1649), eestikeelset sõnavara. Sõnastikus on 2820 märksõna, mis on esitatud tänapäevases ortograafias – nii on kasutajal lihtne huvipakkuv sõna üles leida. Välja on toodud ka tänapäevasest erinevad tähendused, lisatud on ilmekaid lausenäiteid koos saksa vastetega. Nii saab vana ja eestipärase kõrval jälgida ka võimalikku saksa mõju Stahli keelekasutuses.

– – –

“Kuigi Stahli eesti keelt on peetud grammatiliselt saksapäraseks, on tema tekstid siiski äärmiselt põnev pilguheit neljasaja aasta tagusesse keeleilma, eesti kirjakeele Metsikusse Läände.” — Värske Rõhk, 45, 2016, lk 146.