Penthesileia. Homburgi prints Friedrich

Käesolevad kaks lavateksti on Saksa klassiku Heinrich von Kleisti kaalukaimad teosed draamažanris.
„Penthesileia” on skandaalne lugu sellest, kuidas amatsoonide kuningannal tema armastuses kreeka heerose Achilleuse vastu läheb Trooja sõjas kaotsi piir surma ja armastuse vahel, nii et pärast Achilleuse tapmist ja hulluses rüvetamist ei jää tal muud üle, kui armastatule järgneda.
„Homburgi prints Friedrich” on Kleisti viimane teos, mis käsitleb konflikti kuurvürstliku riigitarkuse ja uljaspäise printsi küll hästi lõppenud allumatuse vahel ajaloolises Fehrbellini lahingus. Surma mõistetud prints saab jagu surmahirmust ja möönab, et on karistuse ära teeninud, mispeale kuurvürst talle andestab.
Stefan Zweigi pikem essee annab tundliku ülevaate ja tõlgenduse Kleisti-fenomenist nii inimese kui loojana. Lõpuks valgustab tõlkija teoste tekkimise tagamaid.

Heinrich von Kleist (1777–1811) on saksa kirjanduse salapärane au ja uhkus nii oma kaheksa draama kui kaheksa jutustuse ja lühiproosaga. Ta oli küll saksa pärisklassika – Goethe ja Schilleri – ning romantismi kaasaegne, kuid täiesti omaette suurusena ei voolujoonestu ühegi „ismiga”. Oma püsimatu elu lõpetas ta 34-aastasena vabasurmaga.

Eesti keeles on täielikult ilmunud Kleisti ainulaadne proosa („Jutustused”, 2007 ja „Berliini Õhtulehed”, 2015, tlk M. Sirkel) ja tema lavatekstidest veel komöödia „Lõhutud kruus” (tlk P. Viiding) ning „suur ajalooline rüütlivaatemäng” „Heilbronni Katake ehk Tuleproov” (tlk P. Viiding ja M. Sirkel)
kogumikus „Saksa romantikud. Näidendid ja saatused”, 2003.

Tõlkija Mati Sirkel (s. 1949) lõpetas 1972. aastal germaani filoloogina Tartu Ülikooli, seejärel töötas kirjandusteooria ja filoloogia traaversil ning vabakutselise tõlkijana. 1990. aastast Eesti Kirjanike Liidu välissekretär, 1995–2004 Eesti Kirjanike Liidu esimees, seejärel taas vabakutseline tõlkija. Tõlkinud põhiliselt saksa, aga ka inglise, rootsi, hollandi, vene, soome, prantsuse ja uuskreeka keelest, ning tõlkinud ka saksa keelde. Tema saatesõnad oma tõlgetele ja esseed on ilmunud kogumikes „Orva-aastad” (2004), „Uued orvaaastad” (2009) ja „Vanad vastuseta küsimused” (2014).