Methis. Studia Humaniora Estonica 30. Keskkondluse erinumber

Methise kolmekümnes, keskkondlusele pühendatud erinumber keskendub Eesti keskkonnaliikumistele nende väga mitmekesistes ajaloolistes avaldumisvormides nn pikal 20. sajandil Eesti kultuuri vaatevinklist. Erinumbri avaartikkel osutab aga, et meie kaasaegsetel kliimaprotestidel on olulisi sarnasusi juba 17. sajandil aset leidnud kliimamässuga Võhandu ääres. Seda teemat avavad Ulrike Plath ja Kaarel Vanamölder. Järgmises artiklis on 19. sajandil alanud, ent sõdadevahelisel Eestis õilmitsenud loomakaitset käsitlenud Karl Hein. Nõukogude aja avalikke ja ka varjatud keskkonna hoidmise püüdeid ning väljendusi on uurinud Elle-Mari Talivee kirjanik Vladimir Beekmani loomingu põhjal ning Linda Kaljundi toonases visuaalkultuuris.

Erinumbri väliskaastöö Soomes töötava ungari teadlase Viktor Páli sulest küsib, kuidas toimib keskkonnakaitse retoorika ja praktika tasandil autokraatlikes ühiskondades. Ajaloolane Olev Liivik annab ülevaate fosforiidikaevandamise vastaste avalike protestidest 1970. ja 1980. aastatel. Tänapäevaseid keerukaid ja kompleksseid keskkonnakaitselisi probleeme käsitleb liikmed Tõnno Jonuksi, Lona Pälli, Atko Remmeli ja Ulla Kadaka artikkel loodus- ja kultuuripärandi hoiust. Numbri vabaartikkel on Raili Lassilt interlingvistilistest ja intersemiootilistest tõlkeprotseduuridest teatris.

Teooriavahendus toob lugejani kirjandusteadlasest filosoofi ja ökoteoreetiku Timothy Mortoni artikli „Keskkondlus“, mille saatesõna on kirjutanud Ene-Reet Soovik ja Kadri Tüür. Kati Lindström annab ülevaate viimase paari aasta Läänemere-äärsetest keskkonnahumanitaaria konverentsidest. Lõpetuseks kirjutab Tambet Muide noorsooprotestide olulisusest Eesti 20. sajandi lõpu keskkonnaliikumises, keskendudes Roheliste rattaretkedele. Erinumber on sündinud Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekti „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad” (PRG908, juht Ulrike Plath) toel ning selle toimetasid Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee ja Kadri Tüür, tegevtoimetaja oli Kanni Labi ning inglise keele toimetaja Ene-Reet Soovik.