Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk

Erinevalt traditsioonilistest kirjanduslugudest on selle raamatu fookuses kirjanduse omaaegsed vastuvõtjad: publik, vaatajad, kuulajad ja lugejad. Hästi iseloomustab seda lähenemist raamatu sissejuhatuse alguses olev moto 20. sajandi itaalia kirjanikult Cesare Paveselt: „Publik on põlluramm iga kunstivõrse ümber.” Väga suur osa antiikkirjandusest kanti kas avalikult või väiksemas seltskonnas ette ning seetõttu on tekstide funktsiooni ja mõju uurimisel tähtis jälgida ka esituskonteksti. Paraku on tekstid meieni säilinud suuresti kontekstita, seega tuleb nii teksti loomise kui ka esitamise ja vastuvõtmise asjaolusid rekonstrueerida kaudsete tõendite, tihti ka oletuste abil. Just sellega käesoleva teose autorid tegelevadki.

Raamatu peatükid ei järgi traditsioonilist kreeka ja rooma kirjandusloo kronoloogilist esitust, vaid lähenevad materjalile eelkõige žanrilisest ja sisulisest küljest, aidates mõtestada kirjanduse teket, kasvu, levikut ja tähendust oma ajas. Kaetakse materjal varasemaist vanakreeka luulenäiteist kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Vaadeldakse kirjandusliike, mis on lääne kultuuri vorminud: eepikat, lüürikat, tragöödiat, komöödiat, ajalookirjandust, filosoofilist kirjandust, retoorikat, epigrammi, eleegiat, bukoolikat e pastoraali, satiiri, biograafilist kirjandust, kirju, deklamatsioone ja panegüürikat. Raamatu juhatab sisse toimetaja Oliver Taplini põhjalik saatesõna, raamat on varustatud kronoloogiaosa, bibliograafia ja registriga ning illustreeritud kaartide, vaasimaalide ja muude kunstiteostega.

Raamatu põhiteksti tõlkis inglise keelest Kersti Unt, seni ilmumata antiikautorite luule- ja proosakatkendid Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll, kogu teksti toimetasid Janika Päll ja Ivo Volt. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et tõlge lisab eesti keelde sadu värsse ja kümneid lehekülgi proosanäiteid antiikautorite teostest, mis seni eesti keeles kättesaadavad ei olnud.

MEEDIAKAJASTUS: Mikael Raihhelgauz, “Kuidas suhtusid oma kirjanikesse muistsed kreeklased ja roomlased?“, Sirp, 13. september 2019.